Chill katusel
GeoTagged, [N59.44259, W24.68715]
Päikeselise pühapäeva pärastlõuna veedaks isegi katusel. Miks ei võiks kortermajade matused olla samuti üldkasutatav ruum? Nagu Ameerika filmis noh!
Sõbrapäev
GeoTagged, [N59.42297, W24.74494]
Käisime Juliaga pühapäeva puhul Huntmeest vaatamas. Sain projektijuhi kohalt tagandusteate! Nüüd üritan ennast Teatri Puhvetis rehabiliteerida.
White hell
GeoTagged, [N59.36411, W26.85196]
Linnas ei pane eriti tähelegi, kui palju lund maha on sadanud - koduõuel on tegelik tõde.
Lumi on vist metsas ka väga paks, sest metskitsed otsivad öösiti aias õunapuude alt ubinanässe.
KIK 78. aastapäev
Selleks, et ei jääks ekslikku muljet nagu oleks elulabor oravablogiks transformeerunud, natukene muud juttu ka.
Laupäeval 6.veebruaril toimub Kiviõli 1. Keskkoolis iga-aastane vilistlasõhtu. Järjekorralt juba seitsmekümne kaheksas. Sean ka sammud sinna poole, sest pole väga palju koole, kus igal aastal viitsitaks nende tüütute lärmakate ja täiesti distsiplineerimatute vilistlastega tegeleda. Kuna number pole veel ümmargune, siis väga suurt rahvaloendust vist oodata ei ole, aga põhipande on nagunii kohal. Mul on keskkooli lõpust möödas juba 8 aastat. Hirmuäratav aeg. Mida aeg edasi, seda vähem muutusi elus toimub ja viisakusvestlused jäävad tänu sellele ka märgatavalt lühemaks.
Vastusega "Same procedure as every year, James!" saab tõenäoliselt juba päris hästi hakkama:
Loodetavasti ei paista seekord pühepäeva hommikuse tunneli lõpus tavapärane dehüdratsioonipõrgu!
Oravapoisi hommikueine
Täna hommikul õnnestis iPhoneiga Ruudi tegemistest väike ülesvõte teha.
Pildi kvaliteet pole suurem asi, aga loom on ilus.
kes elab metsa sees?
Kahtlus, mis mõnda aega paaris peas haudus, leidis täna kinnitust. Uue korteri rõdule on endale elupaiga teinud väike orav:
Kuna pakasega pole meil rõdule suurt asja, siis on loomake end mugavalt sisse seadnud. Enamus ajast tormab ta tõenäoliselt kuskil Stroomi metsas ringi ja ajab teisi linnaoravaid taga, aga hommikuti võtab nõuks rõduurust läbi astuda ja inimesi lõbustada. Mõnus!
uus elu
kolimisest on varsti möödas juba kaks nädalat. siiani pole külmkapist puudust tundnud. täitsa mõnus, kui on üks kapp vähem, mille uksi õhtu läbi kulutada. nädalavahetusel see tõenäoliselt muutub, sest siis üritan korteriga kaasa tulnud holodilnik-morozilnikule eluvaimu sisse puhuda.
teise tähtsa tööna peab korda tegema ühe saatana koleda panipaiga. pesumasin on ka veevõrku vaja ühendada ja radikatest mullid kätte saada, et vulin mujale suunata. tegevust kui palju.
osad asjad on juba tehtud ka. esimese asjana panin kööki uue kraani ja vannituppa oli dušile ka mingit juppi vaja. ja muidugi kõik see tolm ka, mille Julia on suutnud loetud päevadega põrandatelt ja kappidelt kokku koguda. märkimisväärne. põhimõtteliselt võib varsti vastuvõtte korraldama hakata.
kolimine
Tegelesin täna kolimisega. Vedasime Juliaga 3 autotäit asju 2. korruselt autosse ja pärast autost 5. korrusele. Õhtu lõpuks vihkasime kogu materiaalset maailma ja eriti eriti geniaalset ökojalatsiriiulit (tellised ja paksud kaselauad!). Üürikates elades üritasin läbi aastate kogu asjadepagasit suhteliselt miinimumi piiril hoida, aga igast "vajalikke" asju ikka koguneb ja koguneb ja viie aastaga koguneb päris märkimisväärselt. Loodetavasti jääb see nüüd lähitulevikus viimaseks kolimiseks.
Ilmaga vedas ka. Hommikul aknast välja vaadates ei olnud küll erilist usku, et ükski auto meil hoovist välja saab, aga õnneks oli 2-3 külamehel vaja minust varem kuskil olla, seega nemad viskasid suurema osa lumest juba kell 11ks ära. Puhangu tänaval olid asjalood majadevaheliste teedega paremad. Seal sõelus üks taat traktoriga päev otsa ringi ja kogu lumi oli väga eeskujulikult hunnikutesse kuhjatud. Igaljuhul märska parem korraldus kui siin Lasnamäel! Kokkuvõttes kordagi kuhugi hange kinni ei jäänud!
Üldiselt olen ma õnnelik, et lõpuks Lasnamäelt minema saab. Naabritega harjusin küll viie aastaga ära nii, et enam ei pane pidevat lae peal toimuvat loomade jalgpallimatši tähelegi, aga mõne aja pärast oleks see tõenäoliselt kuidagi ikkagi tervisele mõjuma hakkanud! Stroomi rannas on veits mõnusam pesitsemist jätkata ka. Mets ja meri ligidal ja vaba ruumi ka veits rohkem.
Spordipsühholoogia
Kui ma kunagi ülikooli astusin, siis kõige esimese asjana tahtsin tegelikult saada spordipsühholoogiks. Läks veits teisiti, aga huvi pakub ikkagi. Eriti Eesti sportlaste ja psühholoogide koostöö. Igaljuhul sattusin Vikerraadio Spordipühapäeva intervjuu peale, kus mõtteid jagas spordipsühholoog Ave Hannus.
Huvitavad mõtted...
Spordipsühholoogi amet tähendab 3 funktsiooni täitmist:
- teadustöö tegemine
- haridusliku töö tegemine (sportlaste, treenerite ja spordiga seotud lapsevanemate õpetamine)
- psühholoogilise treeningu läbiviimine (nõustamine, psüühikaoskuste õpetamine)Psühholoogilised oskused on võrreldavad tehniliste oskustega. Psühholoogi roll on nende tehnikate õpetamine (keskendumine, enese motiveerimine jne).
Eesti sportlased pöörduvad spordipsühholoogide poole suhteliselt sageli. Realistlikud ootused ja avatud suhtumine.
Koostöö tippsportlastega
Alguses lepime kokku, millal me valmis saame. Kaua aega on ja millal töö lõpeb.
Ideaalne olukord on see, kus töö jaoks on aega üle poole aasta. Psühholoogiliste oskuste treening võiks aega võtta 18 kuud. Siis määratleme, milleni koostöö peaks viima.
Kontakt enamasti jääb ja vajadusel saab tagasi pöörduda.Millised on psühholoogilised oskused?
Esimene oskus on eesmärkide püstitamise oskus. Kuidas püstitada endale erinevat tüüpi eesmärke. Eesmärkide püstitamise tehnika mõte on keskendumise parandamine.
Tavaliselt mõtleb sportlane võitmise peale. Võidumõte võtab ressursse ära ja tehniline sooritus võib kannatada (hakkab kehvemaid otsuseid vastu võtma). Eesmärke õpitakse püstitama sooritusega seoses.
Sooritusega seotud eesmärke sõnastatakse läbi selle, milline peab olema minu sooritus. Võit ja kuld ei ole sportlase kontrolli all, see sõltub vastasest. Sooritus on enda kontrolli all. Milliseid liigutusi sooritan, milliseid otsuseid teen.
Teine oskus on mõtete juhtimise tehnika. Harjutame sisekõnet. Milliseid märksõnu kasutada, et juhtida tähelepanu oma tegevusele. (Nt. käed alla, rahune maha jne).
Vahva tehnika, mida kasutatakse on kujutlustehnika. Kujutlust kasutatakse spordis ärevuse reguleerimiseks, eesmärkide püstitamiseks, lõdvestumiseks ja enda motiveerimiseks. Kujutluse kasutamine on kõige levinum psühholoogilise treeningu osa.
Mis on läbipõlemine?
Sportlased nimetavad läbipõlemiseks soorituse järsku langust pinge tingimustes, kus tavaliselt ei juhtu midagi tehnilise oskusega, küll aga juhtub keskendumisega. Võimalikud paar asja mille pärast sooritus langeb:
1. Võistlustel keskendutakse tulemusele, mille tagajärjel kasvab ärevus (ei tea, kas saan või ei) ja suureneb lihaspinge. Sportlane pole võimeline ennast enam nii koordineerima nagu lõdva lihasega, mida ta on aastaid trennis harjutanud.
2. Teine asi, mis juhtub soovist väga head tulemust saada: hakatakse liigutusi üle reguleerima. Mõnikord tekib sportlastel mõte, et ta peab andma ennast 110%. Tegelikult saad anda ennast ainult 100%. Lootuses ennast ületada, seades ebarealistlikke eesmärke, hakatakse automatiseerunud liigutusi üle reguleerima. Sellest laguneb automaatne liigutus ära.
Ajakirjanikud ja sportlased
Sportlaste nimel võib öelda, et sportlane on ajakirjaniku ees tavaliselt kurb ja abitu, kui tema käest küsitakse kogu aeg, mis tulemust ta tahab saada. Tekitab väga suurt ärevust.
Kuidas peaks ajakirjanik sportlasele enne võistlust lähenema?
Võiks küsida nende asjade kohta ,mis on tegelikult olemas ja mida saab kirjeldada. Mida ta on teinud, milliseid treeninguid on teinud, milliseid laagreid on läbinud, kuidas ta ennast praegu tunneb. Siis ei pea sportlane andma katteta lubadusi ja kirjeldada ning keskenduda sellele, mis kindlustunnet tekitab.
Miks sportlased kasutavad dopingut?
Dopingut kasutada sportlased, kellel on madalam enesehinnang. Sportlik tulemus on enesehinnangu allikas. Olen nii palju väärt, kui palju mul karikaid on. Iseenda väärtuse tõstmiseks ollakse valmis võtma väga suuri riske. Ollakse valmis võtma dopingu aineid ka siis, kui on selge, et viie aasta pärast sportlane sureks.
----
Ühesõnaga järgmise asjana enamus ETV spordireportereid spordipsühholoogiga nõu pidama, kuidas oma maa esindajatega enne, peale ja võistluste ajal käituda!
Kui tahame, et nii väike rahvas võidaks mõnel suurvõistlusel peavad kõik vaeva nägema!
statistika/reaalsus
Erinevatest arvamusartiklitest on korduvalt läbi käinud, et blogides või internetisügavustesse oma mõtteid puistates ei adu inimesed konkreetselt, kui suurele inimhulgale nad ennast tegelikult väljendavad. Ruumis esinedes seda viga ei teki, sest kohe on aru saada, kas kuulajaid on 10, 100 või koguni 1000. Vastavalt sellele annab endast märku ka esinemisärevus ja vahel ka muud mehhanismid, mis kontrollivad, et lauslollust suust välja just ajada ei maksa. Üldjuhul läheb edevamatele ja võib-olla ka vähemedevamatele inimestele korda ka see, kui mitu inimest nende mõtteid on vaevaks võtnud lugeda või kuulata.
Sellest lähtuvalt võiks keegi hakkaja itikunn välja mõelda sellise vidina (idee järgi võiks see küljes olla kõigil blogimismasinatel - blogspot ja wordpress jne), mis annaks inimesele visuaalse ülevaate tema jälgijatest. See ei peaks kajastama isegi konkreetsete jälgijate figuure või nägusid, aga tähtis oleks see efekt, mis tekiks siis, kui inimene silmab ühes ruumis mingit hulka inimesi, kes tema mõtteid kuulama on tulnud. Seega ei kuva blogistatistika ainult ühte nubrit vaid genereerib sinna kõrvale kohe ruumi, kus istub vastav hulk inimesi. Ma ei usu, et millegi sellise teostamine oleks ulme (võib-olla on see kuskil juba täitsa olemaski), aga arvan, et võib-olla tooks see teatava efekti blogimisse ja eneseväljendamisse, kuna siis ehk tekiks korraks kõrvadevahele mõte, et kui ma päevast päeva kuskil verbaalselt ringi laamendan ja päevast päeva istub saalis ainult üks inimene, kelleks olen mina ise, siis lõpuks tekib küsimus, kas ikka on asjal mõtet. Või siis teise variandina selline olukord, kus eelmisel päeval istus mul toas 300 inimest ning, mis mul öelda oli ja täna tekib hirmus tahtmine üks eriti mõtetu lause blogisse pista, siis võib-olla ma seda ei tee, kuna kuskil kuklas koputab kohusetunne. Ei tea. Võimalik, et sellisel vidinal polek s mingit efekti ja tegelikult võimalik, et see hakkaks toimima hoopis vastupidiselt sellele, milleks ta minu arvates vajalik oleks. Aga enne teada ei saa, kui keegi ära teeb ja tulemused puust ja punaselt olemas on!